Seeria "Suulised" #1

Kas oled olnud küsimuse ees, milline suuline Sinu hobusele kõige paremini sobiks? -Mina küll olen ning olgem ausad, kes ratsutajatest ei oleks? Kahjuks ei leidu eesti keelsel internetimaastikul suuliste kohta just kuigi palju informatsiooni, seega otsustasin võtta appi inglise keelse kirjanduse, suuliste teema täielikult avada ning tähtsama info blogipostiuste kaudu eesti keeles kõigile kättesaadavaks teha. Kuna suuliste teema on niivõrd lai, siis üks sissekanne seda valdkonda kindlasti lahti seletada ei jõua. Selle postitusega saab alguse suuliste teemaline seeria.

Plaan on edaspidistes sissekannetes iga suulisetüübi kohta ülevaade kirjutada (konkreetse mudeli toime, selle plussid ja miinused), kuid tänane peatükk tutvustab suuliste toimet üldiselt, et me mõistaksime, kuidas suuline hobust ratsutmisel otseselt mõjutab. 

Suuline hobuse suus. Kuidas see paikneb ja kuhu avaldab survet?

Suuline on minu meelest üks tähtsaimad osi ratsavarustuse valimise juures, sest just suulistega on ratsanikul võimalik hobust väga tugevalt (ja valusalt) mõjutada. Lisaks sellelele, et ratsaniku mõjutus peab olema väga teadlik tegevus, tuleb väga teadlikult suhtuda ka suulise valikusse. Enne, kui hakkame valima suulisetüüpi, tuleb teha selgeks, kuidas ja kui tugevalt suulised hobusele täpsemalt mõju avaldavad.
Kõigepealt peab pihta hakkama hobuse suu anatoomia algtõest, et mõista suulise toimet. Selleks laenan internetist pildi hobuse koljust:

Koljult on hästi külgvaates näha hobuse hammaste paigutus. Nimelt on täiskasvanud hobusel suu eesosas lõikehambad, siis on vahe ning tagaosas on pikk rida purihambaid. Suuliseid hobusele suhu pannes, asetuvadki need sellesse vahesse, mis lõikehambaid ja purihambaid eraldab. Piltlikult siis selliselt:

Pildil tähistab valge kumminöör hobuse huulepiiri, mis aitab mõista seda, et kui ratsanik tõmbab hobust suust, liiguvad suunurgad ülespoole ning suuline läheneb tagumistele purihammastele. Just tänu hammaste vahel asetsevale tühimikule on hobustel, erinevalt inimesest, võimalik suuliseid suus kandes suu sulgeda. 

See lõualuu osa, mis tühimiku moodustab ei ole kaetud küll hammastega, kuid on sellegi poolest väga tundlik piirkond. Suuline toetub kahelt poolt alumisele lõaluule, mida katab tundlik kude. Kuna keel on liikuv organ ning tõuseb ka lõualuudest ülespoole, avaldab suuline survet ka keelele. Sõltuvalt suuliste tüübist, kujust ja reguleerimisest, võivad suulised survet avaldada näiteks ka suulaele. 

Kuidas mõjutab suulise paksus üldiselt hobuse suule avaldatavat survet?

Selle kohta käib lihtne reegel - mida paksem on suuline, seda suurema ala peale jaotub suulise kaudu ratsaniku käe poolt põhjustatud surve. Seega - mida paksem on suuline, seda "pehmemad" need on. Kui suulised on väga peened, siis rakendub mõju väga kitsale alale, mis tähendab, et kogu ratsaniku käe mõjutus rakendub väga väikesele alale ühtalselt suure tugevusega.
Kui rääkida klassikalisest kahelülilisest trenselsuulisest, siis mina väidaks, et keskmine trenselsuuline on tavaliselt 18-19 mm paksune, 16 mm pigem peenike ning 21 mm juba päris paks suuline. 

Mille järgi valida hobusele õige suuline?

Iga hobune on unikaalne, just nagu inimesedki. Seega ka vajadus suulise järgi sõltub hobusest endast. Kuna hobused ei räägi inimestega sama keelt, tuleb inimestel õppida mõistma hobuse kehakeelt, sest sellega ta väljendab oma rahulolu või vastumeelsust. Vastumeelsus suulisekontaktile ei tähenda alati seda, et hobusele ei saagi suulisi kunagi suhu panna. Reaalsem variant on see, et suuliste tüüp, paksus, pikkus või asetus ei ole tema jaoks sobiv. Samuti tekivad suulisele vastamise probleemid siis, kui hobune ei saa ratsaniku juhtnööridest aru. Viimasel juhul ei ole karmim suuline kindlasti lahendus, vaid tegelema peab üldisema ratsastust puudutava probleemiga. 

Enne, kui hakkad valima suulisi 

- lase arstil üle vaadata hobuse hambad. See on tohutult oluline, et igal hobusel oleks maha viilitud hammaste teravad servad ning välja tõmmatud hundihambad. Eriti puudutab see hobuseid, kellega suulistega töö juba käib. Hammaste teema on nii tähtis, et vajaks tervet sissekannet tegelikult. 

- Tee endale selgeks, kui kõrgel suuline hobuse suus olema peab. Hobuse suu peab suulisega püsima lõdvestunud tavapärases olekus. Suulise kõrgust reguleeritakse valjaste küles olevate põserihmadega. Kõrguste osas on olemas ka muidugi eriarvamused, aga minu meelest on suuline õigel kohal siis, kui suuline puudutab kergelt hobuse suunurki, aga sinna pole tekkinud kortse (või äärmiselt 1 korts). Kui hobune saab kerge vaevaga keele üle suuliste ajada ning suuline juba esimesi lõkehambaid kipub puuutama, on suulised juba liiga madalal. Siin on üks pildiseeria, mis mu mõtted fotodel selgitavad:

- keep it simple - ehk vali kõigepealt võimalikult pehmetoimelised suulised. Kui tavapärased suulised tekitavad hobuses vastureaktsiooni, siis tuleb tegeleda otsese põhjusega, mitte karmistada survet tugevatoimeliste suuliste näol. Seega karmimad suulised on pigem edasijõudnumatele ratsudele, mitte neile, kes pole veel ABC-ki selgeks saanud. Iga noor hobune peaks olema võimeline treenima klassikalise trenselsuulisega ning enamus hobuseid on terve elu tavalise trenselsuulisega sõidetavad. 

- ära looda, et suulised lahendavad kõik ratsastusprobleemid. Väga paljud suuliste teemal artikleid avaldanud spetsialistid on märkinud, et enamus kordadel, kui ratsanik kahtlustab suuliste mittesobivust, on põhjus hoopis mujal. Et kas ratsastuses on jäänud kusagile lünk vahele või ei ole ta pole osanud valida õiget suulise mudelit, suurust või asetust. Ära unusta, et rangemad suulised vajavad väga teadlikku kasutamist, et hobusele asjatult ja tahtmatult valu ei põhjustaks. 

Loodan, et tänane ülevaatlik lugemine aitab mõista, kuidas suuline hobusele survet avaldab ning motiveerib kõiki ratsanikke ettevaatlikusele. Üks suurepärane 17-minutiline inglise keelne video selgitab veel täpsemalt hobuse suu ja suuliste vahelist toimet. Lõpupoole näidatakse täpselt ära ka kurikuulsad hundihambad.

Kokkuvõtteks suulistest

Kui väga lühidalt kokku võtta, siis tahtsin edasi anda kolm peamist suulistega seotud mõtet:

1) Spetsialistid soovitavad hobustega kasutada nii pehmetoimelist suulist kui võimalik, et vältida tahtmatuid ning kogenematusest põhjustatud suuliste väärkasutamist. 

2) Tee kindlaks, kui kõrgel, millise paksuse ning pikkusega suulised Sinu hobusele kõige paremini sobivad. Konsulteeri treeneri või mõne teadjama inimesega oma tallist, kui ise oled otsustamisel veel ebakindel. 

3) Ära lahenda ratsastusprobleeme karmimate suulistega, vaid otsi treeneri abiga hobuse probleemkäitumisele tegelik põhjus ning lahendage see muul viisil.

Edu kõigile!